Nagu eespool märgitud, algasid aastavahetusel Tallinnas rahvusvahelised elukutseliste maadlusvõistlused. Turniiril, mis kestis 50 päeva, tuli esikohale Aberg, teiseks venelane Solovjov, kolmandaks sakslane Lombeyer ja neljadaks tšehh Pospišil. Lurichile, kes maadles välgaspool konkurentsi, annetati eraldi Tallina vapiga võistlusvöö. Nendest võistlustest kirjutab "Päevaleht" (11. veebruaril 1910) pealkirja all "Lahing Truzzi väljal" muu hulgas: "Viimase maadlejapaari väljaastumise eel tõuseb ärevus kõige kõrgema kraadini. Järg oli Lurichi i Solovjovi-hiiglase käes...

Areeni peal võtab hiiglane hoogu ja laseb täie keharaskusega peale, et "silda" ühe ropsuga purustada. Kuid sel silmapilgul on sild alt kadunut ja hiiglane lamab võidetult oma vastase all. Kiidutorm."

Seesama kaotus olevatki Solovjovi vihastanud. Ta liitus Kobbingi alustatud Lurichi-vastase laimukampaaniaga. See kukkus aga läbi. --

Südasuvel korraldati Peterburis suur elukutseliste maadlustšempionaat, mis kestis 110 päeva. Platsis oli taas Kornatzki, samuti tema kaasmaalane Peter Beesow. Lurich kohtus seal uuesti ka Solovjoviga, kelle ta paar korda selili pani. Ja jällegi sillast, mida kõik imetlesid. See oli Lurichil üks tavatu võte, mille vastu keegi rohtu ei leidnud. Lurich taotles üriilt luba Solovjoviga ka punktide peale maadelda, nagu seda Solovjovile ja Kornatzkile lubati. Keeldumise peale lahkus Lurich Peterburist turniiri lõpetamata. Korraldajad vihastasid Lurichi peale ning fabritseerisid hulle kuulujutte, mida sealsed lehed meeleldi kasutasid. --

1910 a. hilissügisel korraldati Tallinnas suurem elukutseliste maadlejate tšempionaat. See algas 3. oktoobril ja lõppes 15. novembril. Seega vältas turniir tervelt 43 päevä.

Turniiri alustasid Schewitsch, Lanski, Eberhad, Pschesina ja Glober Saksamaalt, Razumov, Sokolov ja Solovjov Moskvast, Rogers ja Bambula Ameerikast, Diglani Itaaliast, Jussuf Türgist, Muhanura Mandžuuriast, Pospišil Tšehhimaalt, Schultz Lätist (lätlane, keda peeti sakslaseks) ja Jaago Eestist (teda tituleerati Võru esimaadlejaks). Tõepoolest huvitav ja tugev koosseis. Kuid Lurich? Teda polnud Tallinnas, aga ta tuli.

16. oktoobril leiame esimese väljakutse Lurichile, mis ilmus "Päevalehes" kolm päeva järjest: "Et Tallinna publikum oma pailast maailma tšempioni hra. Lurichit ülistab ja temast paremat maadlejat ei tunnista olevat, siis kutsuvad Ameerika tšempionid Rogers ja Bambula ning Moskva tšempionid Sokolov ja Solovjov 1500 rubla võiduhinna peale ta välja." (Päevaleht 1910, nr. 237)

20. oktoobril saatis Lurich "Päevalehele" järgmise telegrammi: "Väljakutse peale vastan nagu tsirkuse juhatuse konksu peale mind Tallinna meelitada. Minu aeg on liiga kallis, et igale poole sõita ja seal, kus mind välja kutsutakse, tsirkust rahvaga täita. Ma nõuan 2000 rubla võiduhinda, kui kõik jõumehed maha panen, aga kui mind võidetakse, ei nõua ma midagi ja annan võitjale oma kuldvöö." (Päevaleht 1910, nr. 240)

Nähtavasti oldi Lurichi nõudmisega rahul - juba 22. oktoobril maadles ta Tallinnas. Rahvas rõkkas, kuin ta järgemööda kõigi oma väljakutsujate seljad prügiseks tegi. Lurich jäi võitmatuks ja sai esimese auhinna. Teiseks platseerus ameerika neeger Bambula ja kolmandaks sakslane Schewitsch. --

Hõõrumine Lurichi ja politsmeister Tsitserošini vahel tekkis maadleja Solovjovi pärast, kes oli politsei ja teiste võimukandjate lemmik. Lurichile hakati peale käima, et see laseks end vabatahtlikult võita. Politseimeister olevat sel õhtul, mil Lurich Solovjoviga maadles, Lurichile lausunud: "Sa pead laskma Solovjovil end võita, või sa kaotad oma aurahad." Lurich vastanud: "Mina ei lase kodulinnas end kellelgi võita." --

Pärast vargusega lõppenud maadlusvõistlusi Tallinnas sõitis Lurich Riiga. 1911. aasta algul algasid seal suured rahvusvahelised maadlusvõistlused. Need kestsid kevadeni. Lurich võitis jälle kõik oma vastased, nende hulgas ka Viktor Solovjovi, ja tuli esikohale.

-- Samal aastal (1910) esinesid Lurich ja Aberg Peterburis. Lurichi kõvemaks ja kardetavamaks vastaseks peeti sel Solovjovi. Vene kui ka Tallinna ajalehed kirjeldasid pisma üksikasjani otsustavat matši Lurichi ja Solovjovi vahel, mille Lurich võitis 50. minuutil uue, senitundmatu võttega. Kuid lõpptulemusena tunnistati tšempionaadi võitjaks ikkagi Solovjov... Lõpliku revanši Solovjovilt sai Lurich sama aasta oktoobris Tallinas peetut tšempionaadil.